Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup
Seda tegi
Mari aga päris tihti.
Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit
ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui
Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari
vabanduseks see, et ta näpud valutasid.
Ka Prillupit häiris Marit tavapäratus, tema trots, nn sõnakuulmatus. Nii leidis mees, et isegi
puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja
kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa.
Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem
talituste kõrval mängida lastega kurni. Töösse suhtus Mari kergelt, tegi, kui vaja, kuid võis ka
keset päeva pikutada või magada, mis kindlasti ühele tõsisele pereemale polnud kohane.