TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16
termid, piinamine. Kreeka teater Etendati pikki ja raskeid trgdiaid jumalate elust ja juhtumistest Philised orkestral kasutusel olnud instrumendid keelpillidest:lra,kitara,harf,aulos,okariin,sarved *Euripides tragdia "Orestes" 5.saj eKr. Homofoonia-hehlsus kitarr ja vokaal hel krgusastmel. Esimesed OLMPIA MNGUD 776 ekr Pankration -julm vistlusala,kus olid lubatud kik vtted, peale hammustamise ja kigistamise. KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad hmnid,hmnoodia,psailid(psalmoodia- palvete laulmine) Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica
annaabi.ee 
