De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused
riikide kui inimeste vahelised suhted keerulised. Tekkisid rahvuste ja klasside vahelised
konfliktid, mis tõid kaasa suuri inimohvreid ja purustusi. Seega tundsid De Stijli liikmed, et
on vaja leida senisest täiesti erinev tee, mis hõlmaks üldisi ja kosmopoliitseid lahendusi.
Taheti olla üle argimuredest ja üksikisikute erinevusest ning tegeleda õilsalt suuremale
kooslusele, kollektiivile sobivaga. (Paulus 2011) Arvan, et ilma rahutusteta ühiskonnas
poleks De Stijl rühmitis kogunud nii suurt populaarsust, kui nad seda tol hetkel saavutasid.
Inimesed olid tüdinud pidevast ärevuses olemisest ning De Stijl pakkus oma lihtsa ja
uuendusliku vormikeelega rahu ja stabiilsust.
Toona levis Hollandi kunstnike seas uskumus, et asjade loodusliku kuju taga on süsteemne
ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani
loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja
matemaatikult M.H. J
annaabi.ee 
