Kui kaua oleme me olnud eestlased?
reeglipärased vasted meie lähemates suguluskeeltes, nt karjala, soome ja vadja keeles esineb see
kujul leipä, vepsa keeles kujul leib. Kirjasõnas on avastatud esmakordselt see sõna nn Kullamaa
vakuraamatutes ja selle avastas Eesti ajaloolane Paul Johansen 1923. aastal. Autori arvates on sõna
leib arvatavasti laenatud germaani hõimudelt. Hiljem on leiba või leivapätsi tähendav sõna üles
tähendatud teistest vanadest germaani kirjakeeltest, nt ülemsaksa keelest kujul hleib, vanapõhja
keelest hleifr ja anglosaksi kujul hlā f. (Uibo 2011: 18)
Inglise keelest on eesti keelde tulnud palju laensõnu, seega on oluline ka see, et leiba tähistava
sõnaga on seotud eestlastele kaks tuntud sõna – lord ja leedi. Sõna lord on anglosaksi keeles üles
tähendatud kujul hlāford ning seda võib täheldada kui liitsõna, mille esimene tüvi tähendab leiba ja
teine osa weard – valvurit. Inglise Leedi kohta nendib autor, et vanainglise keeles oli hlæfdige,
annaabi.ee 
