Liivimaa ristisõda kui Eesti ajaloo pöördepunkt
igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks
enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis
vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad
läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti,
raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha
(näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad).
Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades
polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad
inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka
külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad
kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond.
annaabi.ee 
