Jõulude usuline taust
Jõulude
traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja
religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist
pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on
vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et
sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis
tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist
teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste
talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi.
Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus
ei valitsenud enam paganate jumalad, vaid Jeesus Kristus ja apostlid ühes pühakutega.
Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest