Semiootika ajalugu
ülemisel astmel
Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile
D. Keele struktuuriline mudel.
Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid,
kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine).
Lause on sõna suhtes sümboliks.
Bühleri keelefunktsioonid:
(eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???)
Hjemlslev
Sisu substants see keeleline tähendus üldse ilma mingi liigenduseta
Sisu vorm nüüd alles tuleb konkreetne keel sisse. Igasugused jaotused, mis sed
tähendust hakivad gramm.kategooriad jne
Väljendusmõte võimalike foneemide kogu
Väljenduse substants see on kas hääl või kiri, heli järgnevus
Väljendusvorm häälikud v kirjutatud st foneemid v grafeemid. Jällegi on liigendet
väljenduse substants.
(vt ka allpool!!)
4 kihti (strata)
vorm/substants