Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005) Kogu rahvatulu 690 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 4,6 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) Ostuvõime paranemine 2,190 elaniku kohta USD (2005)
Tsingis-khaani impeeriumilt päritud Mongoolia riik on hõredalt asustatud rahulik maa, kus inimesed tegelevad eelkõige karjakasvatusega. Mongoolia asub keskmiselt 1300 kõrgusel üle merepinna, lavamaal. Kagus paikneb Gobi kõrb, mis hõlmab kolmandiku riigi pindalast. Edelas asub Altai mäestik ( selle kõrgeim tipp on 4267 meetrit). Pikimad jõed on Selenge, Orhon ja Herlen (Kerulen). Loodes asuvad sellised suured järved nagu Har Us Nuur ja Hjargas Nuur (nuur on tõlkes ,,järv"). Kliima on selgelt mandriline. Pakaselisel talvel on külma kuni 30 ning suurem osa vähestest sademetest langeb jahedal suvel. Mägedes koosneb taimestik männi-ja seedrimetsadest. Maa keskosas laiuvad stepid on väärtuslikud karjamaad. Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad. Kolmveerandi rahvastikust moodustavad mongolid; ülejäänud on burjaadid, kasahhid jt.
annaabi.ee 
