Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus
16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses: [---] püha Marya Jumala ema,
palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink
ema awustama. (Vana kirjakeele…)
Ka 17. sajandi teksti päring andis vastuseks, et sel sajandil oli sõna olemas. Näiteks
Mülleri kroonikas on sõna ema kolmel korral mainitud sõna tänapäevases tähenduses, st
ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma
Ema Hiwus leßis. 17. sajandi Turu käsikirjas oli sõna ema ühes lauses: [---] peab koass
üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb
sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse
nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa
ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto.
Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda.
18