AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
1125. aastal pärast Vladimir Monomahhi surma jaguns Vana-Vene riik mitmeteistkümneks väiksemaks vürstiriigiks.
Iga vürst pidas end oma valdustes peremeheks ja vürstiriikide vahel puudus üksmeel, mille tulemusena puhkesid
sageli sõjad. Lisaks langes Venemaa rändrahvaste rüüsteretkefe alla. Varsti olid kaks vürstiriiki võimsamad kui
teised: Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. Vladimir-Suzdali vürstiriigis kuulus maa ja linnad vürstidele,
kes olid hivitatud uusasukate saabumisest nende hõredalt asustatud maadele. Kuna Vladimir- Suzdali vürstiriigis
linnad ei omanud piisavalt majanduslikku võimu, siis kujunes riigis pikapeale monarhistlik valitsemisviis. Vladimir-
Suzdali vürstiriik tõusis eriti esile Vladimir Monomahhi poja Juri ajal, kes vallutas ka Kiievi ja Novgorodi.
Novgorod oli aga demokraatliku valitsemisviisiga. Kõrgeim võimukandja oli seal rahvakoosolek ehk veetse, kus
otsused võeti vastu toetuskisa tugevuse põhjal
annaabi.ee 
