Talutööd 19sajandil eestis
oksatüükad.
Lõuna-Eestis oli levinuim raamäke, mille puuraami sisse olid tapitud puupulgad.
19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked.
Vili külvati käsitsi ja äestati mulda.
Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase
tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi
külvimeheks vannutada.
Umbes 5-6 meetrine külviriba märgistati põllul joontega e. hitsmetega. Hitsme
märkijaks oli tavaliselt isalt oskusi omandav tulevane taluperemees.
Vili külvati külimitust või külvipõllest.
Külimit
Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega.
Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks
külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad.
annaabi.ee 
