Mussoliniga. Fasistid olid rahva hulgas äsjakaotatud sõja tõttu ja välispoliitilise isoleerituse vägagi populaarsed ning aasta hiljem pääses Mussolini kuninga poolehoiul peaministriks. 1925-ndal aastal sai temast Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini õpetuse järgi on kõige tähtsamad rahvuslikud huvid, millele tuleb allutada kõik inimesed ja klassihuvid. See õpetus sai eeskujuks enamikele teistele mittedemokraatlikele liikumistele pärast I maailmasõda, sealhulgas ka hitlerlikule Saksamaale. Versailles' rahu tõi Saksamaale hulga alandusi. Sakslased pidi loovutama 1/8 maast ning maksma suuri reparatsioone sõja võitjatele. Lääneriigid ei teinud Saksamaad majanduslikult taastumisvõimetuks, pigem solvasid vaid moraalselt. Niisiis lõi Versailles' leping sobiva pinnase kättemaksusoovi tekkeks Saksamaal. 1933ndal aastal tuligi rahva poolehoiul võimule natsidest koosnev Saksa Töölispartei. Sarnaselt Itaaliale kaotati peagi kõik demokraatlikud vabadused
Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria- Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. 3
moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. [3. ] Austria kultuur
annaabi.ee 
