Soome maa ja ajalugu
Oma sõjaväe säilitamise
tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu
tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist.
Selleks, et Soome rahutahe tunduks veenvana, pidi riik viivitamatult hakkama rahulepingus
ettenähtud kohustusi täitma. Üheks selliseks oli armee demobiliseerimine. Vaherahulepingu
kohaselt pidi Soomes laiali saadetama ,,fasistlikud" ja ,,hitlerimeelsed" organisatsioonid. Laiali
tuli saata ka vabatahtlik maakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Soome pidi katkestama ka kõik
suhted Saksamaaga ja ajama välja Põhja-Soomes olevad umbes 200 000 saksa sõdurit. Algul
prooviti seal harrastada omamoodi mängusõda, mille stsenaariumi kohaselt pidid soomlased
teatud vahemaad hoides järgnema sakslastele, kes taganesid Norrasse. Selline taktika ei läinud
läbi, kuna järelvalvekomisjon nõudis sõige sõja alustamist