Eesti riigi ajaloost, riigikorrast ja riigivormist
vi diktaator.
okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt.
iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui
ka vlispoliitikas.
muinaseesti ei olnud riik.
enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda
nitavad suured linnavallid.
klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli
umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad.
le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja
nupidamisi.
vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing.
vabadussda lppes eestalste kaotusega.
vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele
lisandus hoogne seltsiliikumine.
eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida
vilja le rehnungit pidama ja balloteerima.
balloteerima- kuulikeste abil hletama.
20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps.
24
annaabi.ee 
