Nartssislik isiksusehäire
just neid inimesi, keda peavad oma võistlejateks. Samas annavad nad avalikult mõista, et hoopis
nemad on kadeduse objektid.
Nagu teistegi isiksusehäirete puhul ilmneb nartsissism harva puhta vormina. Ta kuulub ühte
rühma piirialaste isiksusehäirete düssotsiaalsuse (üleolevus) ja histrioonilisusega (tähelepanu
nõudmine). Paljude sümptomite kattumise tõttu võib kahel kolmandikul nartsissistliku isiksusehäirega
inimestest diagnoosida ka üht eelnevatest patoloogiatest. Histrioonilist inimest iseloomustavad
tähelepanu ja imetluse ihalemine ning düssotsiaalset inimest teiste tunnete põlgamine ja
mitteaustamine. Piirialast tüüpi isiksusehäiret iseloomustab emotsionaalne muutlikkus, eriti juhul, kui
sellise häirega isik pettub talle olulistes suhetes.
Enamik vaimse tervise professionaale usub, et nartsissistlike inimeste enesearmastus on
ebakindel ja kergesti ohustatav. Nad hoiduvad tunnistamast äpardumist ja seavad endale väiksemaid