Teatriajalugu
kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma
kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius.
Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas
kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas:
kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka
vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide
teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja
kiriklikud teatrizanrid olid;
-liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega
-müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad
muusikas esitatud osadega.
- miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast.