Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Eriti väärtustati eramaju keset rohelust. Seetõttu tõusid ka mõisad kui ideaalsed
maakodu arhetüübid arhitektide, kunstnike jt huviorbiiti. Inspiratsiooni saadi taaskord
keskaegsest arhitektuuripärandist. Seda eelkõige seetõttu, et gooti arhitektuur imponeeris oma
käsitöölike võtete ausse tõstmisega, kunstilise vormi ühtsusega ning dekoratiivsuse taotlusega.
Gooti arhitektuuri peeti orgaaniliseks ja seda taotles ka juugend. Toetumist keskaegsetele
prototüüpidele soosis ka historitsim, mistõttu saab siin kahe suuna vahel paralleele tõmmata,
kuid juugend püüdis olla uuenduslikum ja looduslähedasem.
Juugend ilmus Baltikumi kunsti 1890. aastate keskpaiku. Tähtsündmuseks kujunes 1901.
aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel
juugendliku dekoori kasutamine muutus väga populaarseks.
Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud
annaabi.ee 
