Sotsialistlik realism
See
õpetus ei tähenda ei eraldi ,,sotsialistlikkust" ega ,,realistlikkust", vaid kujutab endast selget
mõõdupuud, mille abil eristati nõukogude riigikunsti:
1 nõukogude mitteriigikunstist
2 mittenõukogude kunstist.
Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele
kunstiliikidele.
Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus,
tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja
skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine
eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib
kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste
ideaalide valguses, mistõttu sotsialistliku realismi teaoorias on tähtis koht historismil, parteilisusel,
sotsial