dominantne hilisrenessansist kuni modernismini. White'i silmis ei sõltu ajalugu nii nagu ajaloolane seda kirjutab, ei minevikureaalsusest ega ajalooteadusele eriomastest vahenditest. Ajaloolase valik mingi struktuuri, mingi intriigistamisviisi, mingi seletusstrateegia kasuks on täiesti sarnane romaanikirjaniku valikuga. Siit Chartieri kolmas küsimus: kui intriigistatud faktide vastavus tegelikkusele ei mõjuta produtseeritud teadmisi, kas siis pole "historigraafiline operatsiooni mitte raisatud aeg ja vaev? White'i arvates on nendel toimingutel rituaalne funktsioon, mis peab andma tunnistust ajaloolase heausksusest ja meenutama midagi tõsiteadusliku protseduuri taolist. Viimaseks küsib Chartier: kas pole ajaloo kirjutamise eesmärgiks tuvastada, kuidas ajaloolased kasutavad igal konkreetsel ajalooperioodil uurimistehnikaid ja kriitikaprotseduure, mis tagavad, olgugi ebavõrdsel määral, nende diskursuse "aususe" ja "objektiivsuse"? White'i
nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4 · Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse ,,Debora laulu" · Piibliaegne kirjandus- käsitles maailma ja inimkonna loomist ning on sellega tähelepanuväärne historigraafiline saavutus. · Piibellik kirjandus- koosneb apokriiva raamatutest ja Talmudist.Talmud olid algselt suuline seadus,mis sisaldasid juutide tsiviil-ja usuteadusi. Kogu piiblikirjandus on koostatud eesmärgiga sisendada rahvale usku jumalasse ja et nad oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue
Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4 · Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse ,,Debora laulu" · Piibliaegne kirjandus- käsitles maailma ja inimkonna loomist ning on sellega tähelepanuväärne historigraafiline saavutus. · Piibellik kirjandus- koosneb apokriiva raamatutest ja Talmudist.Talmud olid algselt suuline seadus,mis sisaldasid juutide tsiviil-ja usuteadusi. Kogu piiblikirjandus on koostatud eesmärgiga sisendada rahvale usku jumalasse ja et nad oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue
annaabi.ee 
