Aafrika ajalugu
saj orientalistika osana
ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega
üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti
misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki
suahiili keele kohta ning see ilmus ka ühes saksa ajakirjas. Philip D. Curtin ütles, et me tegelema ainult
mainstream-ajalooga.
Historiagraafia küsimused
Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950. aastateni. Londoni ülikooli juures loodi esimene
Aafrika lektori koht 1948. aastal ning selleks sai Roland Oliver. Viiekümnendatel oli professionaalseid
uurijaid veel vähe ning mitmed sellega tegelejad polnud üldse ülikoolis ajalugu õppinud. Richard Reusch, kes
oli õppinud Tartu Ülikoolis usuteadus ja läks Ida-Aafrikasse, kus ta töötas misjonärina, koostas väga mahuka
monograafia sealsetest kultuuride ajaloost
annaabi.ee 
