· Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile · Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjekti gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgrupp · · Bioloogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasandil nimetatakse molekulaarbioloogiaks · Rakkude ehitust ja talitlust uurib Tsütoloogia,mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga · Teadusharu,mis uurib kudesid(epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude) nimetatakse Histoloogiaks · Teadusharu mis uurib ökosüsteemi nimetatakse Ökoloogiaks · Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse Etoloogiaks
Tavaliselt on järglased vanemate sarnased see tuleneb pärilikkusest. · Pärilikkus on ka elu tunnus. · Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Elu organiseerituse tasemed Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kude on elu üks organiseerituse rase. Teadus, mis uurib kudesid, nim. histoloogiaks. Organit võib ka lugeda elu organiseerituse tasemeks. Elundkond on elu organiseerituse tase. Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. · Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Teaduslik uurimismeetod
Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. Raku sisemusest leiame mitmeid organelle need on rakustrukutuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia, mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Ka kude on üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis seda uurib, nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on epiteel, lihas, närvi ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Ka organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. Organid koonduvad elundkondadesse. Ka see on elu organiseerituse tase. Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita ka talle omaseid ülesandeid. Seetõttu peetaksegi organismi rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks.
2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase 2. 3. Teadusharu mis uurib kudesid nim histoloogiaks 4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrvul ning rakuvaheaine puudub 5. Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks 6. Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse 7. Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase Kes mida käsitleb : 1. Füsioloogia - organismis talitlusi ja nende regulatsiooni 2
Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks. Elundkonnad organisüsteemid, Elundkond on samuti 1 elu organiseerituse tase. Organism rakust järgmine oluliseim eluslooduse organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus Elundite ja elundkondade koostöö. Teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni, nimetatakse Füsioloogiaks.
Mitoosi käivitudes veavad raku tsentrioolid käävniidistiku abil raku tuumas asuvad kromosoomid kahele poole, eraldi kahte rühma. Kummagi tütarkromosoomirühma ümber moodustub omakorda tuumaümbris ja tuumade vahele rakumembraan ning rakk ongi jagunenud kaheks. 3. Koed (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 50-90) Kui sarnased, samal moel funktsioneerivad rakud paiknevad kõrvuti, moodustuvad nad koed. Õpetust kudedest nimetatakse histoloogiaks. Kõikides kudedes leidub rakke ja rakuvaheainet. Peamiselt jaotatakse koed nelja põhitüüpi: - epiteelkoed - tugikoed - lihaskoed - närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus. Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid: elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi. 3.1. Epiteelkude
annaabi.ee 
