1“ koostatud histogramm. Programmi „Stats 4.1“ ja Excel’i poolt koostatud histogrammide erinevus on kasutatud sagedusintervallides. „Stats 4.1“ jagab leitud intervalli pooleks ning loeb seejärel üles andmed, mis kummalegi poole jäävad. Samuti on „Stats 4.1“ programmiga 6 histogrammide koostamine kiirem kui Excel’is. Programmile tuleb ette anda ainult andmeveerg ja soovitud intervallide arv. „Stats 4.1“ programm lisab histogrammile ka jaotuskõvera, mille põhjal saab hinnata normaaljaotuse olemasolu. Lisaks asuvad Excelis histogrami tulbad intervallide ülemiste väärtuste kohal. 7
Mittejätkuv muutuja võib saada vaid teatud ette määratud väärtuse. Kahe järjestikuse väärtuse vahele ei saa seega moodustada uut väärtust. · Ühe või mitme muutuja vaatlus. Joonistes võib näitlikustada ühemõõtmelistele jaotustele lisaks muutujat või nende muutujate vahelisi mõjusid. (2004: 297298) Histogrammi kasutatakse ühemõõtmelise jaotuse väljendamiseks, kus tulpdiargrammi tulbad on ühendatud üksteisega. Frekventsipolügoon sageli alternatiiv histogrammile. Joonistatakse nii, et sirgjoontega ühendatakse tulpidiagrammi tulpade tippude keskkohad üksteisega. Summadiagrammi ja summapolügooni kasutatakse kogufrekventse näitlikustades. Kasutatakse: ,,kui mitmel isikul või millisel osal on uuritavatest väiksem (suurem) väärtus kui x?" Kvalitatiivse teabe näitlikustamiseks võidakse kasutada rõht- ja püstasendis tulpdiagramme. 1) Rõhtdiagramm on sobiv esitusviis siis, kui muutuja klasside vahel on suuri frekventsierinevusi