Prick test Skarifitseerimine tehakse läbi allergeeni lahuse tilga. Kasutatakse ampullides olevaid või naturaalseid aineid väga suures lahjuenduses. Tehakse kaks kontrolltesti , samaaegselt ja samal meetodil, nahareaktsiooni õigeks hindamiseks. Üks tehakse allergeeni lahjendatud lahusega, mis ei tohi anda positiivset vastust, teine aga histamiini 0,1% lahusega, mille tulemus peab olema positiivne. See näitab, et haige nahal on võime reageerida histamiinile. Nahatorketest e. Prick test Ülitundlikkuse korral tekib 15-20 minuti möödudes kubel ja punetus, kubla ja punetuse läbimööt mõõdetakse eraldi millimeetrites. Punetus ja kubel kaovad poole tunni möödudes. Valenegatiivse vastuse võib saada kui skarifitseeriti liiga pindmiselt või kasutati aegunud allergeeni. Valepositiivse vastuse võib saada kui skarifitseeriti liiga sügavalt.
Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“ antikehade (IgA, IgG või IgM ) poolt ei blokeerita, siis seondub ta IgE- tüüpi antikehadega ja põhjustab nuumrakkudest histamiini vabanemise. Histamiin on bioloogiliselt väga aktiivne aine, mis toimib kiiresti ja tugevalt. Lisaks histamiinile vabanevad ka mitmed teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid, mis tekitavad lokaalse (paikse) põletikulise reaktsiooni. Allergilise reaktsiooni iseloom sõltub sellest, millises kohas organismis toimub kombinatsiooni antigeen-IgE-nuumrakk teke. Kui see leiab aset näiteks hingamisteedes, on tagajärjeks lima sekretsioon, limaskestade turse, hingamisteede silelihaste kontraktsioon ja hingamise takistus
annaabi.ee 
