Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid
eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel.
Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta.
Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda
filosoofiaga. 7. saj algul nimetab Sevilla piiskop Isidorus Hispalensis meditsiini teiseks
filosoofiaks. Sama mehe poolt on kirja pandud teos "De natura rerum" - see on taimede
kirjeldus ning aedade juht antiikautorite järgi. Teise filosoofia all peetakse silmas nimelt
natuurfilosoofiat, millele toetusid meedikute teadmised kogu keskaja vältel. S.o teooria
universumi ja inimese loomuse vahelistest seostest. Araabluse mõjul arenes see teooriaks neljast
algelemendist (tuli, vesi, õhk ja maa) ning nendest tulenevatest loomustest. Vastavate