HISPAANIA KEELE HÄÄLIKUSÜSTEEMI ÜLEVAADE
oleviku ainsuse esimese ja mineviku teise pöörde eristamisel, näiteks amo-am´o ‘mina
armastan-tema armastas’.
On olemas ka üle kahe sama kirjapildiga sõna, mille vahel võib rõhu asukoha tõttu
tekkida tähenduserinevus, näiteks dep´osito-deposito-deposit´o ‘ettemaks-ma maksan
ette-ta maksis ette’. Selle kõige tõttu on hispaania keeles väga vajalik rõhumärgi
kirjutamine vastavasse kohta, et hääldus ja sellest tulenev tähendus oleks
ühetimõistetavad.
Paljudel hispaaniakeelsetel sõnadel on rõhk eelviimasel silbil, aga rõhulised võivad olla
sõna kõik kolm viimast silpi, isegi vahel tagant poolt loetuna neljas, näiteks cu´entaselo
(cuenta-se-lo)‘ütle seda talle’.
3.2 Rütm
Hispaania keel on silbirütmiline keel, mis tähendab seda, et enamik silbid on ühe
pikkusega ja tekib rütm. Hispaania keeles ei märka ka väga palju vokaalide taandumist
rõhulistes silpides: rõhuta silpide asemel on erinevad rütmiintervallid need, mis rõhulisi
silpe eraldavad.
3