Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1985
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985
Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning
kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus.
Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud
maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV
Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris.
Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati
Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks
suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6
hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest.
Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist.
Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata
i...