„Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“
aastat, kus Reede mulle seltsiks oli eelnevaga võrreldes midagi sootuks teist. Ma magasin
parajasti oma onnis sügavat und, kuni Reede joostes mu juurde tormas ja valju häälega
hüüdis:" Issand! Issand! Nemad tulevad! Nemad tulevad!" Saarelt lahkudes ma võtsin
mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma
papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda
siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui
ma olin elanud seal kakskümend kaheksa aastat kaks kuud ja üheksateistkümnendat päeva.
Ma pääsesin oma teisest vangipõlvest selsamal kuul ja päeval, nagu siis, kui ma purjepaadiga
Salest mauride käest põgenesin. Pärast pikka merereisi jõudsin ma selle sama laevaga 1687.
aastal 14. juunil Inglismaale, kust ma olin kolmkümend viis aastat eemal olnud
annaabi.ee 
