Infoühiskond: tööstusühiskond
Meil on
kusagil kedagi mingil määral, aga täpselt pole siiski mitte kedagi. Sellise eksinud olekuga
oleme me jäänud ka silma välisinvestoritele, ekspertidele jne.
Essees püüab autor seletada lahti infoühiskonna ja tööstusühiskonna, tuues selle plusse ja
miinuseid välja. Mõlema ühiskonnavormi puhul on toodud Eesti riigi tegutsemist ühe või teise
ühiskonnavormi arendamiseks. Essee lõpuks peaks olema nii lugejale kui autorile selge,
kumb ühiskonnavorm viiks edasi Eesti Vabariigi majandust ja aitaks jääda püsima
konkurentsis.
Essee lugeja peaks algusest peale üritama aru saada näidetest, mis on toodud nimelt kuidas
on üks või teine asi mõjutanud mingisuguse ühiskonnavormi teket. Ja seal juures peaks lugeja
ise ka kaasa mõtlema, kas toodud näited tõesti aitavad Eesti riiki või mitte.
Infoühiskond
Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti