Teater
htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean
Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid
Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von
Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka
romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses
oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19.
sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks
argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning
hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen,
August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister
teatris oli Anton Tehhov. Maurice
Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid
prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser
ja E. Toller.
Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria.
Prast II maailmasda olid mjukad
eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne
Ionesco).
annaabi.ee 
