Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.
Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm
inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea
tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt.
Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja
Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi
lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on
ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga.
Kahjuks on tänapäeval eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid
üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga
võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika
kõla, vorm, esitamise olukorrad. Samuti on kadunud ka paljude pühade tähistamine, mis vanal
ajal olid väga tähtsad.
Rahvalaul ja - muusika jaguneb kaheks: uuemaks ja vanemaks.
annaabi.ee 
