Toiduained
paksu õiskestaga. On Eestis tähtsaim teravili ning maailmas 4. kohal.
Kaer on piklik-ovaalse kujuga, pealt kaetud paksu õiskestaga, kollaka värvusega,
kõrge rasvasisaldusega.
Hirsi tera on väike, ümara kujuga ja erineva värvusega. Kasvatatakse kuivema
kliimaga piirkondades. On suhteliselt rasva- ja samuti valgurikas 13,5%,
süsivesikuid sisaldab vähem. Kasutatakse põhiliselt tangude valmistamiseks.
Sorgo meenutab üldkujult maisi, kuid terad on ümarad (4 korda suuremad hirsiterast).
Kõige rohkem kasvatatakse Indias. Sisaldab suhteliselt palju suhkrut.
Tatar kuulub botaaniliselt rohttaimede hulka ja tatraliste sugukonda. Vili on
kolmetahuline ja paksu kestaga. Sisaldab palju valku kuni 15,5%, seejuures on need
oma aminohappelise koostise poolest täisväärtuslikud.
8.3. Jahu
Jahu valmistatakse kõikidest teraviljadest, kuigi levinumad on nisu- ja rukkijahu. Jahu
keemiline koostis oleneb teravilja liigist ja jahvatusviisist. Kõrgemad sordid (tüübid)
annaabi.ee 
