Rahvakalender - referaat
Võimaluse korral
kutsuti papp loomade väljalaskmise juurde. Igal juhul kandis peremees ikooni ümber karja.
Näiteks Värskas Jüri kiriku juures on tavaks pärast surnuaia külastamist ja haudadel söömist kirmaski pidamine.
Kogunetakse kiigeplatsile kiikuma, laulma, mängima, lõõtspilli järgi tantsima, jutlema. Maitstakse sõira ja
pühadejooki. Värskasse koguneb jüripäeval lauljaid mitmest kandist, alati on kohal ka kohalik leelokoor "Leiko"
Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad.
Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse:
Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega,
mis saabusid siia laevadel, samuti marjade ja seentega, mida kohalikes metsades leidus rohkesti. Alates 1759. a
asutati abikloostri asemele kogudus kohalike eestlaste (setude) jaoks, ehitati esimene puust kirik ja määrati ka
eesti preester
annaabi.ee 
