Vincent van Gogh
kunstnikepõlvkonna jaoks määrava tähtsusega, eriti just kompositsiooni küsimustes.
Kui van Gogh Haagis kunstnikuna alustas, konstrueeris ta Düreri näidetele tuginedes lihtsa
perspektiivraami ning karjutas sellega. Pariisis toetus ta osaliselt impressionistide
kogemustele, näiteks taandas või tõstis esile teatud värve, võttis jaapani gravüüridest
mõjutatuna mõningal määral üle perspektiivi vaheldumise ning servade meelevaldse
ühitamise ning isegi kopeeris aeg-ajalt Andro Hiroskige värvilisi puulõikeid.
Ebatavalised vaatenurgad mis tulenesid sellest, et van Gogh kasutas objektide kujutamisel
perspektiivraami, ning diogonaali rõhutamine meenutavad suuresti jaapani puulõigete
perspektiivi. Ornamentaalse pinna kasutamine sügavusmõõtme vastandina võimaldas nagu
aasia eeskujude puhulgi valida nii tasapinnalise kui ka ruumilise kompositsiooni. Van Goghi
loomingus on sügavusmuljet rõhutava kompositsiooni erandlikuks näiteks ,,Öine kohvik"
aastast 1888
annaabi.ee 
