Eduard Viiralt
spontaanselt, päevikulaadse pihtimusena, kuupäevadki plaadile märgitud, ning on valdavalt
fantastilised portreed. Seejuures puudub neis peaaegu täiesti grotesk; suuri silmi hingestab
kannatus oma eri varjundites, kord piinava ängina, kord leebe nukrusena. Seeriat kannab kibe
sõjakogemus, sõjas laialipaisatud rahva traagika; üldine valu on lahutamatu isiklikust. 1949.
aastal lisandub veel neli lehte, mis tugevdavad sarja ühiskondlikku kõlajõudu. Varjendite,
gaasikambrite, Hiroshimade õuduse on kunstnik suutnud koondada lehe ,,Elu varemetes"
tillukesele pinnale. ,,Jutlustaja" teema võtab ta taas üles 1949.aastal kuivnõelalehes
,,Diktaator II", milles juhi-massi sümboolset kujundit on elu konkretiseerinud. Oraator ja
reaktiivlennuki vari inimeste kohal on ilmselt seotud külma sõja atmosfääriga. Nagu öeldud,
ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd
lahutab ta need