Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
kultuuriliselt määratledes); nt kahe klassi kokkupõrge: kodanlus ja proletariaat
* öeldakse, et USA ja NL ei ole sugugi ainukesed külma sõja näited, vaid ka Suurbritannia-Venemaa (20.
sajandivahetuse paiku-I ms), pinged Kesk-Aasia pärast.
* külm sõda alates 19. sajandi lõpukümnenditest või alates 1917 (bolševistlik revolutsioon Venemaal).
2) külm sõda ei ole vahetu konflikt, tegemist on pingestatusega, mis väljendub ohu- või hirmutundes III
maailmasõja vallapääsemise ees; pingestatust suurendab 2 asja: massihävitusrelvade olemasolu (tuumarelv) ja
peaaegu kontrollimatu relvastuse eksport kolmandatesse riikidesse.
3) vastasseisu globaalsus, mis avaldus kahel viisil:
– maailma kui teatud ruumi mõttes, vastasseisust ei olnud vaba mitte ükski piirkond maailmas, keegi ei
saanud tunda end täiesti ohustamatuna
– ei hõlma mitte ainult militaarsfääri, rõhutatud ka seda, et külm sõda ennekõike ohjeldamatu propagandism
annaabi.ee 
