Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ja siseminister said õiguse ajalehti kinni panna ja vastutavaid toimetajaid kohtulikule
vastutusele võtta. Sõjategevust puudutav informatsioon pidi läbima sõjaväelise
eeltsensuuri.
25. oktoobril 1917 (vkj) toimus Peterburis enamlaste riigipööre. 27. oktoobri 1917
Rahvakomissaaride Nõukogu "Trükisõna dekreet" seadustas alanud tsensuuri
(kommunistlik tsensuur). Detsembrikuus olid revolutsioonilise trükisõna tribunalid
otseseks hirmutamisvahendiks. Novembrist 1917 kuni veebruarini 1918 lubas
nõukogude võim ilmuda vaid nõukogude-meelsetel ajalehtedel, kõigi teiste lehtede
ilmumist püüti takistada nende sulgemise, eeltsensuuri, toimetajate karistamise,
trükikodade ja paberi rekvireerimise ja kuulutuste monopoli sisseseadmisega.
Viimane tähendas seda, et kuulutusi tohtisid avaldada vaid nõukogude võimu
häälekandjad.
31. oktoobril tegi Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee otsuse sulgeda Tallinna
annaabi.ee 
