Religioon – inimeste päästja või hukkuja.
Olen kuulnud, et paar aastad
tagasi Venemaal oli üks maniak, kes kutsus inimesi religioonilisele koosolekule ja kui kõik
kogunesid, tema tegi ukse kinni ja lastis tuppa surma gaasi, mitte ükski kogunenutest ei jäänud
ellu. Pimedalt uskuvaid inimesi on väga kergesti mõjutada. Kui rääkida vajalike asju, siis ka
täiesti tervis ja tark inimene võib mõjule alla sattuma. Inimeste psühholoogia on nii tehtud, et
meie kardame kõike, mis on meie jaoks teadmata. Kindlasti seal juures meid hirmustab ka elu
pärast surma. Kui on võimalus midagi parandada,et pärast surma oleks hea olla, inimesed
teevadki seda. Sektides neiel öeldakse, mis on selle jaoks teha vaja. Inimesi, kes on sisteemile
allunud kasutatakse erinevatte eesmärkide jaoks. Kõige hirmsam, on minu meelest ekstremistlik
religioon. Kõige karmimad on sõjad, mis on religiooni tõttu tekkinud. Inimesed on alati oma
religiooni ja kultuuri eest seistnud, sest need on inimkonna kõige kallim rikkus. Küll aga