Oskar Luts
Neis mõlemais tuleb
esile Lutsu lüürilisus ja hingestatud suhtumine oma peategelasse. Vahepeal kirjutatud
näidendites, romaanis "Soo" ja "Suves" seda ei ilmne. Seitse aastat pärast "Kevadet"
isaks saades saabus jälle kevade taas oli hing valla õrnadele tunnetele, hellusele.
Abielu ja pojakese sünd olid kardinaalsed muutused võrreldes eelneva
sõjateenistusega poissmehena. "Inderlini" kirjutamise muusaks oli seesama habras elu
kirjaniku kätel, kes tekitas hirmusegust armastust ja vastutustunnet ning avas akna
uude tundmatusse maailma. Nii "Kevade" kui "Inderlin" on tugevalt
autobiograafilised seega on see aines, mis on isiklikult läbi elatud, ja selles osutub
Luts ehedaks. Minu jaoks oli see väga südantsoojendav ja hellust tekitav teos, mis
oma erilise süzee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest.
11
,,Ülemiste vanake" (1919)