"hirmurusest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tütarlaps ei takistanud Phoebust. Ta nagu ei märganudki midagi. Agara kapteni silmad sädelesid. Äkki pöördus tütarlaps tema poole. «Pohebus,» ütles ta lõpmatu armastuse ilmega, «õpeta mulle oma usku.» «Oma usku!» hüüdis kapten kõvasti naerma hakates. 287 «Mina teile oma usku õpetama! Pagana pihta! Mis te mu usuga peale tahate hakata?» «Et me võiksime abielluda,» vastas tüdruk. Kapteni näole ilmus mingi segu üllatusest, põlgusest, ükskõiksusest ja hirmurusest. «Tohoh!» ütles ta. «Kas me siis abiellume?» Mustlastüdruk kahvatas ja ta pea vajus kurvalt alla. «Mu kullakallis,» jätkas Phoebus õrnalt, «mis lollus see olgu? Abielluda? Mis asja! Kas siis vähem armastatakse, kui papi putkast ladina keelt pole peale riputatud?» Jätkates mahedamalt oma juttu, nihkus ta mustlastüdrukut päris ligidale, ta kallistavad käed lõid end uuesti õrna ja saleda piha ümber, ta silmad lõõmenda-sid ikka enam ja enam ja