minna lapse tujuga kooskõlla. Olen isegi seda kogenud, kui vastik ja raske on teismeeas alluda vanematele, kui kõik mis ise teed on nende jaoks vale ja paha. Tulevase isana pean ma oma kohustuseks lapse kasvatamist ja kõike muud, mis lapse omamise ja kasvatamise alla kuulub. Kui olin valmis last tegema, siis pean ka olema valmis lapse eest vastutama. Iga tõeline isa peab olema lapsele kui tugi, mitte nagu hirmufaktor. Mina pean oma eesmärgiks seda, et kui lapsel on mured, pöörduks ta automaatselt minu, mitte mõne kaagi poole, kes koolis kõva mees on. Isegi olen olnud jamades, ning kogemused ja elamused on näidanud, et alati on asi lahenenud paremini kui pöörduda mõne vanema ja elukogenuma poole oma probleemiga. Usun, et kui räägin lastele oma lapsepõlvest, tekib ka neil julgus rääkida oma seikustest ja probleemidest.
annaabi.ee 
