A.dumas Kolm musketäri terve raamat
mileedi märkas Feltonit, kes kiiresti kõrvale tõmbus, et teda ei nähtaks.
Siis heitis mileedi põlvili ja hakkas palvetama.
«Mu jumal, mu jumal!» hüüdis ta. «Sa tead, ma kannatan püha asja eest, anna mulle
jõudu kannatada.»
Tasakesi avanes uks. Kaunis palvetaja tegi, nagu poleks ta seda kuulnud, ja jätkas
pisaraist lämmatatud häälel:
«Oo, kättemaksja jumal, oo, armuline jumal, kas sa lased tõesti täide minna selle
mehe hirmsatel kavatsustel?»
Mileedi teeskles, nagu kuuleks ta alles nüüd Feltoni samme, ta tõusis välkkiirelt ja
punastas, otsekui oleks ta piinlikkust tundnud, et teda tabati põlvitamast.
«Ma ei taha segada palvetajaid,» ütles Felton tõsiselt, «ma palun teid, ärge laske
ennast häirida!»
«Kust te teate, et ma palvetasin, mu härra?» küsis mileedi nuuksetest lämmatatud
häälega. «Te eksite, ma ei palvetanud.»
annaabi.ee 
