"hirmsaile" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Nõnda läks ta piki Sainte-Genevieve'i mäge ja jõudis lõpuks Saint-Victori värava kaudu linnast välja. Ta põgenes seni, kuni ta taha vaadates veel ülikoolilinna torne ja eeslinna harvu maju näha võis; aga kui üks mäeküngas ta eest lõpuks ära varjas kogu selle vastiku Pariisi, kui ta arvas, et on linnast juba sada penikoormat kaugel, kuskil põldudevahelisel lagendikul, jäi ta seisma ning talle paistis, et alles siin võib ta jälle hingata. 343 Nüüd andis ta voli hirmsaile mõtteile, mis teda ahistasid. Ta nägi oma hinge läbi ja jahmatas. Talle meenus õnnetu tütarlaps, kes teda oli hukutanud ja kelle tema oli hukutanud. Ta vaatas rahutult tagasi mõlemale väänlevale teele, mida mööda saatus nende kahe elu oli juhtinud kuni ristteeni, kus ta nad halastamata teineteise vastu oli tõuganud ja purustanud. Ta mõtles veel igaveste tõotuste mõttetusele, kainuse, teaduse, usu, vooruse tühisusele ja jumala kasutusele