Muinasaeg eestis
sakslaste arv oli väike, saadi võidust usku oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest
saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla ,,üks süda ning üks hing kristlaste nime"
vastu.
Viljandi piiramine
Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks
Viljandi linnuse vallutamine. Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja
vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus na kaitsjate hirmiks
tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti.
Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt
tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased ehitasid piiramistorni kust
visati odasid ja lasti ambudega kaitsjate pihta. Vaenlased kasutasid siin esmakordselt Eestis
kiviheitemasinat. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli
viljandlastel veel teinegi.