" klab viimane ksk. Ahjuprao vahel laulab kilk; roheline laik lael ja aluspkste ning mhkmete varjud ronivad jlle Varka poolavatud silmadesse, vilguvad ja teevad ta pea hmaseks. "iu- kussu magama," miseb ta "laulan sulle laulu ma..." Laps aga karjub ja rammestub karjumisest. Varka neb jlle porist maanteed, kompsudega inimesi, Pelagejat, isa Jefimi. Ta mistab kike, tunneb kiki, kuid lbi poolune ei suuda ta kuidagi mista seda judu, mis aheldab teda ksist ja jalust, mis rusub teda, mis hirib ta elu. Ta vaatab ringi, otsib seda judu, et tast vabaneda, kuid ei leia teda. Lpuks vtab ta kurnatuna kogu oma ju ning ngemise kokku, vaatab les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes hirib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse
52. Inimese pisaraid ei peata miski, kui hinges on teline valu 53. Kik naised on loomulikult inglid, aga kui nende tiivad mutakse, istuvad nad luua selga 54. Igal asjal on lpp ja algus 55. Piisab vaid hest valest sammust ning ilus muinasjutt saab inetu lpu. 56. see, kes iseenda hlgab on kigist ksildaseim 57. ksindusel on tore klas kia, kuid kurb tema juurde jda 58. Naer teeb noorek, armastus ilusaks 59. Haiget teha on palju kergem, kui andeks paluda 60. Mind ei hairi see, et sa mu reetsid, mind hirib see, et ma ei saa sind enam usaladada. 61. Elu on nagu golfipall-see saab pidevalt lke ja lpetab augus. 62. Ma kingil sulle kmme roosi, heks neist on elus ja ks kunstroos. Minu armastus kestab seni, kuni kik lilled on nrbunud. 63. Unistused on need, mis annavad mtetele tiivad 64. Unistused pstavad tihti masendusest. 65. Unistus, millest loobusid ei saanud kunagi vimalust 66. Aeg on tis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mlestusi, mis havad tasa...oli kord 67