pikkusel võistlusmaal ning autasustas võitjat õlipuuoksaga. Need kaks legendi sulasid kokku, mida tunnistab segadus Heraklese identifitseerimisel: pooljumalal polnud vendi, kuid Idaiose Heraklesel olid. Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike-Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks. Miks hakati aga just siin, kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge? IX sajandil e.Kr. möllas Elise kuninga Iphitose valdustes hirmus katk, mida kuidagi peatada ei suudetud. Iphitos otsustas nõu küsida kuulsalt Delfi oraaklilt
neile toiduks oma pojast Pelopsist valmistatud rooga (hea tahte märgiks või arvas, et jumalad ei saa aru. Toitu oli lihtsalt vähe pakkuda.). Kõik jumalad said aru, välja-arvatud Demeter, kes oli Persephone tõttu mõtteisse vajunud. Hermes tõi Pelopsi hinge Hadesest ära. Tantalos vangistati Tartarosse, siin seisis ta pidevalt kaelani vees ja puuviljad rippusid ta pea kohal okstel. Kui ta üritas juua või süüa, siis need kadusid. aa. Pelops ja Hippodamea, - Tantalose poeg, Isa tappis ta ja pakkus jumalatele eineks. Puuduva tüki asendasid nad elevandiluuga, pärast seda, kui Hermes oli ta hinge Hadesest tagasi toonud. Võitis kaarikusõidus Oinomaose ning sai naiseks tema tütre Hippodameia. Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid. Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre. bb
annaabi.ee 
