Iliase pool raamatut
tabanud!"
,,Kehkenpüks sihuke!" vastab Diomedes. ,,Oleksime me sinuga vastakuti ilma selle
vibuta, mõõk mõõga vastu, siis sa niimoodi ei kelgiks!"
Aga juba tungivad troojalased Diomedesele peale. Vigastus on tõsine, nii et ta ei saa ei
võidelda ega põgeneda, ning oleks seekord ilma Odysseuse vahelesegamiseta kadunud.
Kaaslane seab ennast talle kilbina ette ja paneb üksi vastu saja troojalase survele. Paljud
neist ta tapab, aga ometi ei suuda ta kõrvale põigata, kui Hippaspese poeg Sokos virutab
talle kähmluse kohutavas segaduses hirmsa hoobi. Athena sekkumiseta, kes löögi jõudu
pehmendab, oleks see surmav. Odysseus saab väga hästi aru, et kaua ta vastu pidada ei
suuda mõne aja pärast on ta sunnitud järlele andma ja see tähendaks lõppu nii talle
endale kui ka Diomedesele. Ta hüüab appi ja vaatamata lahingukärale kostab tema hääl
Menelaose kõrvu, kes hõikab: ,,See on ju Odysseus, kes abi palub! Aias, tule kohe
minuga ühes! Lähme!"