Hobused
nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene
tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised
varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi-
mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus
Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas
hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune.
Igal maal on oma hobusetõug Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja
Inglismaal sairi hobune. Oma tekkekohas on vastav hobusetõug kõige paremini kohastunud, neil
kõigil on kindel kasutusala. Tõugudel on erinevusi suuruses, kehakujus, värvuses, kiiruses, näo
ja jalgade märgistes