Eesti ajalugu
Ülestõus suruti maha lääne-Eestis.
Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel.
Tulemused:
Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi.
Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000).
Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud, mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid
need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad.
Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise,
kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus.
Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas.
Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.
Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks
eesti talupojad pärisorjadeks muutunud.
1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule.
1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule