teadmisi. Ta võib küll teada vastust küsimusele, aga kindluse mõttes vaatab ta selle siiski spikrilt üle. Sellest võib aga saada halb harjumus. Õpilane tunneb, et ei saagi töid enam ilma spikrilt kontrollimata teha ja peab kasvõi naabri töö pealt üle vaatama, kas ta vastus on õige - see suurendab aga vahelejäämis riski. Samuti kaob õpilasel ära ka õppimise oskus. Spikrite tegemine annab tallel lihtsama tee heade hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest. Ilmselt üritab siis õppur viia ka eksamite ajal kaasa spikrit, kuid see võib talle kaasa tuua palju pahandust ja eksamitelt läbikukkumist. Samas võib spikerdamine kaasa aidata ka valetamise harjumusele, mitte ainult koolitöös vaid ka tavaelus, eriti siis, kui noor kordagi vahele ei jää. Tal tekib arvamus, et valetamine ja
annaabi.ee 
