Platoni ja Aristotelese tunnetus
tuletada ja seega nimetab hobuse hobuseks.
Platon ei usalda meelelist taju vaid teadmist, sest teadmine on suunatud teistele
asjadele kui arvamus või usk. "Arvamus on midagi muud kui teadmine","kumbki
neist on võimeline eri asjadeks"ja "neil kummagil on erinev objekt". "Vaid teadmine
on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele"-ja selleks ei ole arvamus
võimeline.4
Järgmine Platoni tähtsaim teema on ühiskonnafilosoofia, mis on aluseks tema kõige
hinnatumale ja tuntumale dialoogile Riik. Platon soovis esitada üksikasjaliku visiooni
ideaalsest riigist. Üksikinimese õigluse teada saamiseks, peab ennem uurima, mida
tähendab õiglus riigis. Nimelt kujutab riik suuremalt, mis inimeses väljendub
väiksemalt see tähendab, et riik on hiiglaslik inimene. Platon ja Aristoteles mõlemad
arvavad, et inimese sotsiaalsus on vältimatu algtõde. Inimest ei saa eraldada
kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Platon usub, et inimene on